Koolidele / Levitaja Eestis / Omatoodang / Firmast / Kontakt




Mängufilm
SURNUAIAVAHI TÜTAR
(Rež. Katrin Laur)
Aga nüüd jääb usk, lootus, armastus. LUCIA (8) elab ühes Eesti alevikus lustilist ja ulakat Pipi-Pikksuka elu. Tüdruku isa KAIDO (35) on surnuaiavaht, kes putitab vabal ajal töökojas vanu autosid või käib ümbruskonnas ehitustöödel, kui õnnestub mõni tööots leida. Ema MARIA (37) kaotas aasta tagasi töö külapoe müüjana ja sest ajast saadik ta joob ning peab teiste omasugustega pidu. Siis juhtub nii, et Soome surnuaiavahid kutsuvad oma Eesti kolleege endile külla ja Kaido, Maria ning Lucia satuvad sel moel nädalaks ajaks Soome, kus nad võtab enda juurde elama naiskirikuõpetaja SIRPA (50). See nädal muudab kõigi pereliikmete elu tagasipöördumatult…

Kinodes alates 23. veebruarist 2011

Dokumentaalfilm
„TANTSUD LINNUTEELE. PILDISTUSI LENNART MERI FILMIRÄNNAKUTELT“

25 aasta kestel oli Lennart Meri elu ta looming tihedalt seotud Eesti filmindusega. „Tantsud Linnuteele“ jälgib Lennart Meri filmitegemisi alates 1964. aastast, mil ta kutsuti tööle Tallinnfilmi toimetusse ning üsna varsti sai temast võtmeisik Eesti-Soome filmikoostööplaanide kavandamisel. „Tantsud Linnuteele“ käsitleb Lennart Meri soome-ugri rahvastest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989) ning “Šamaan” (1997) valmimislugu. Kasutatud on filmiekspeditsioonidel võetud fotosid, katkendeid telesaadetest Lennart Meri filmi-intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, omal ajal filmidest välja jäetud lõike, kirjavahetust, arhiividokumente jm.

Stsenarist ja režissöör: Jaak Lõhmus
Filmi kestus: 61 minutit

Mängufilm
BURATINO
Ühel sügisööl soovib üksik naisterahvas Maria Carlo endale last. Tema soovi kuulda võttes lendab kosmosest tuppa võluseeme ja naine jääbki rasedaks. Ilmavalgust näeb imelik puust poiss, kelle ema suurest rõõmust Buratinoks nimetab. Buratinost kasvab tüüpiline teismeline lontrus, kes ema esialgsetele ootustele sugugi ei vasta. Tema kahtlased sõbrad Artemon, Pierrot ja Toivo teevad koos Buratinoga bändi ning käivad rikaste linnaosas Mamma Carlo saiu müümas, külvates segadust, mõnitades politseid ja otsides inspiratsiooni oma bändi lugude tarvis. Muretult ringi trallitades ei pane noored huligaanid tähelegi, et keset linna on kerkinud hiiglaslik pilvelõhkuja, kus pesitsev kuri miljardär Carabas Barabas on üles seadnud lõksu, et leida üles poiss-pomm – poiss, kes on pooleldi puu, pooleldi inimene ning kelle sees valmivad miljonid võluseemned. Kui Carabas Barabasi maailmavallutusplaanid ristuvad Buratino ja tema sõprade viguritega, tekib kaos, mille sarnast linn varem näinud pole. Ohus on terve maailm ja võita on Carabas Barabasi kaunitarist tütre Malvina süda. Buratino võtab väljakutse vastu!

Lühimängufilm
TEINE
Suhtekolmurk (vanglaülem, naisvalvur ja meesvang), mis sedapuhku ei vii osalejaid altari ette ega romantilis/traagilise enesetapuni, vaid hoopis vabanemiseni oma isiklikust vanglast. Millised on need müürid, millest kolm peategelast läbi peavad murdma? Kuidas aru saada, mis meid tegelikult piirab ning takistab vabanenult eluga edasi minemast - õnnelik olemast? Tantsufilmi "Teine /Another” võtted toimusid Tartu vanglas ja on osaliselt inspireeritud tõsielulistest sündmustest.

Dokumentaalfilm
SURM ON ÖÖMAJA PÕLLUL
Filmi “Masingu maastikud” III osafilm “Surm on öömaja põllul” keskendub Uku Masingu nõukogude-aegse eluperioodile. Nõukogude võim kuulutas usuga seotud inimesed lindpriiks. Isegi abikaasa Ehal oli raskusi töökoha leidmisega. Koduseinte vahel jätkas Uku ülikooli õppejõule omast ja sissejuurdunud elukorraldust. Tänu abikaasa Eha enesesalgamisele ja kangelaslikkusele. Valmisid tööd, mida hiljem käsitsi paljundati. KGB jälgis kirjavahetust vaba maailmaga. Pikkamisi kujunes üldarusaam ennast siseemigratsiooni määranud õpetlasest. Kas kõik oligi nii lihtne? Kolmas film sõlmib KGB, Naise teema ja tööde käsikirjalise leviku ligi kolmekümne Masingust puudutatud inimese abiga kokku ja lõpetab triloogia.

Dokumentaalfilm
UNIVERSITAS TARTUENSIS 375
1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli Academia Dorpatensis. Tänane Universitas Tartuensis on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid ülikoole. Tartu Ülikool on seisnud erinevate kultuuride piiril, Ida ja Lääne vahel, see on hariduskants, millest 1919. aastal sai eestlaste rahvuslik ülikool. Film annab ülevaate Tartu ülikooli sünni- ja eluloost, ajaloost ning tänapäevast, toetudes kuuele sümboolsele sambale: universitas, professores, gloria, historia, genius loci ja traditio. Filmis on kasutatud rohkelt haruldast arhiivimaterjali. Ülikooli tänapäev on jäädvustatud 2007. aasta kevadel.

Dokumentaalfilm
MEIE MAAILMA NURK. Lossi dekonstruktsioon nr 3
Fragmentaarium Kadrioru lossi läbi kolme sajandi kujutavatest piltidest: joonistused ja maalid, postkaardid, fotod, dokumentaalfilmid, teleuudised, mängufilmid, näitemängud, muusikavideod. Möödunud aegade pilte seovad vaated lossist 2008. aasta talvel ja kevadel.
Filmi pealkiri on inspireeritud Mati Undi näidendi „Vaimude tund Kadrioru lossis“ dialoogist. Selle filmipildi neli nurka toetuvad neljale Kadrioru pargi ja lossi rajanud tsaar Peeter I aegsele barokkahjule, mis on üle elanud kõik aegade jooksul toimunud muudatused ja ümberehitused.